24. aprill – Uelzen ja Hannover

Uelzeni kool ja Hannoveri ülikooli taaskasutusüritus “Fashion Revolution”

Hommikut alustasime Uelzeni koolis. Vastuvõtva kooli õpilased ootasid juba. Jõudsime üsna täpselt ettenähtud ajaks ja muretsesime hilinemise pärast, aga siis selgus, et tuli oodata Kreeka õpilasi. Kella 9 paiku nad lõpuks saabusid. Kaasas meeletus koguses kingitusi.

Kui kõik olid kohale jõudnud liikusime välja. Ilm oli traditsiooniliselt kehvapoolne. Mängisime tutvumisbingot ning seejärel pidid Uelzeni kooli õpilased meile ja kreeklastele maja tutvustama. Kui palju keegi sellest koolist teada sai, sõltus giididest. Mõnel grupil oli vahva, mõni takerdus keeleoskuse ja mõni leidlikuse taha. Lõpuks aga jõudsime taas ühte kohta kokku. Kohalikud õpilased viisid Kreeka küllised Uelzenit tutvustavale ringkäigule ja meie võtsime ette rongisõidu Hannoveri, et jõuda Hannoveri ülikooli taaskasutusüritusele.

Hannoveri Ülikooli moedisaini ja meedia teaduskond on alates aastast 2014 korraldanud Hannoveri linnasüdames üritust “Fashion Revolution”. Meile oli tutvustatud seda kui suurt kesklinnas toimuvat sündmust. Esimese hooga kõndisime sellest mööda. Aadressi järgi olime justkui õiges kohas, aga nägime vaid väikest gruppi hipiliku välimusega noori, kes midagi ühe maja ukse ees toimetasid. Selgus, et üritus ei olnudki oma väljanägemiselt väga suur, kuigi mõte oli üllas.

Põhiline fookus oli suunatud 24. aprillil 2013. aastal Bangladeshi Rana Plaza õmblusvabrikus toimunud suurele varingule, mille tagajärjel hukkus enam kui 1000 töölist. Vaateaknal oli paigutatud laud õmblusmasinaga, mille taga istus tudengineiu, kes õmbles kokku puuvillaseid riidelappe, millele oli eelnevalt kirjutatud varingus hukkunute nimed ja nende vanused. Tulemuseks pidi olema nimekiri tuhandetest inimestest, kes selles tööstuses on hukkunud. Vaateakna juures oli ka ülikoolist tudeng, kes rääkis huvilistele toimuvast lähemalt.

Samuti oli võimalik proovida masinal kudumist kui ka käsitsi vaiba kudumist. Liis pani käe külge ühele käsitsi kootavale vaibale. Sinna oli võimalik põimida erinevat värvi riideribasid, millel igaühel oli oma tähendus. Lisaks oli kolmel korrusel võimalus osta kasutatud rõivaid, mänguasju, kotte, raamatuid jne. 

Olles eelmisel nädalal kuulanud Martina särasilmset ja sütitavat juttu taaskasutuse tähtsusest ja eelseisvast üritusest, ootasime pisut enamat.